Räpane sularaha toob kurja karja

Reedel võttis Äripäev luubi alla, kuidas sularaha ajas ehitusettevõtjad lootusetult tülli. Tüli seisnes selles, et üks osapool ei nõustunud sularahas arveldama.

Äripäeva toimetuse meelest tuleks sularaha kasutust rohkem uurida (ja vajadusel takistada) nendes valdkondades, kus see on seni enam levinud ja seda on tehtud ebaseaduslikult. Nagu Äripäeva reedesest loost selgus, siis üldehitusturg on üks valdkond, kus tahetakse jätkuvalt sularahas arveldada. Samas tekitab sularahakasutus ka ohtralt küsimusi, kas ja millisel määral püsitakse seaduse piirides.

Kujutage ette olukorda, kus ettevõte vahendabki ainult sularahas. Ostab kõike sisse sularahas, müüb toodet/teenust sularahas, maksab töötasu sularahas jne. Kui sedasi tegutseda, siis tõenäoliselt tõuseks maksuameti juuksed ärritusest püsti, sest keeruline oleks veenduda kõikide tehingute ja maksete õigsuses. Seetõttu ongi loodud süsteemid, mis ühest küljest küll vähendavad ettevõtja privaatsust rahakäsitlemisel, kuid samas sunnivad oma läbipaistvusega ausamalt töötama ja aitavad sedasi luua ettevõtjasõbralikuma keskkonna.

Sularaha ei pea olema tabu

Sularaha kui kasutusviis ei ole iseenesest halb. Eestis (ja ka mujal maailmas) on endiselt palju kohti, kus sularahas maksmine kaalub üles muud võimalused, sealhulgas kõik elektroonilised kanalid. Sularaha kasutatakse näiteks seal, kus maksja või ka toote/teenuse pakkuja tahab suuremat anonüümsust. Samas on sellised tehingud harilikult väikeste summadega. Näiteks võib sõbrale sümboolse summa eest müüa vana jalgratta, kuid seda tehingut kuskil ametlikult ei talletata.

Sularaha kasutamine anonüümsuse eesmärgil ei ole ebaseaduslik, aga võib hakata pälvima kõrvalseisjate huvi, kui mängus on suured summad. Suurematest sularahatehingutest on kindlasti huvitatud ka maksuamet.

Tõenäoliselt leidub senini juhtumeid, kus näiteks eramu ehitamisel kasutatakse sularahamakseid. Kindlasti tuleb mõne eramu ehituse puhul välja, et 100 000 eurot või isegi suurem summa on makstud sularahas. Sellisel juhul kerkib küsimus, kust selline hulk raha pärineb ja miks eelistatakse nii suurt hulka raha transportida vähemturvalist kanalit kaudu, kui on näiteks internetipank. Ettevõtjad, kellele üritatakse maksta suuri sularahasummasid, peaksid raha vastuvõtmise asemel tegema esmalt selgeks, et raha pärineb ausatest allikatest. Kindlasti tuleb vältida sattumist olukorda, kus hiljem saab keegi hakata teie kui kaasosalise peale näpuga näitama.

Sularaha kasutamine pärsib maksukogumist

Rootsi on viimastel aastatel paistnud silma sellega, et liigub üha rohkem sularahavaba ühiskonna suunas. Eelisena nähakse tõhusamat maksete kogumist. Näiteks Itaalias ja Kreekas, kus sularaha eelistatakse märgatavalt rohkem kasutada, on suur probleem maksudest kõrvalehoidmine. Seetõttu võiks eeldada, et Rootsi teekond peaks vähendama sularahaga seotud kuritegusid ja viima riigi tõhusama maksustamiseni.

Kui Eesti suudaks vähendada kahtlaste sularahatehingute arvu, mis olulisel määral moonutavad turgu, siis lisaks paremale maksulaekumisele kasvaks eelkõige turvatunne, et sama valdkonna tegijad saavad konkureerida ausate võtetega.